1 Sissejuhatus

Lasnamäe linnaosa arengukava koostamise eesmärk on kujundada linnaosa arengueeldusi ja ‑vajadusi arvesse võttes linnaosa visioon aastaks 2021, püstitada linnaosa arengulised eesmärgid ning sõnastada nende saavutamiseks vajalik tegevuskava aastateks 2009–2013. Arengukava ajaline raamistik lähtub Euroopa Liidu eelarveperioodist, et luua alus arengukava elluviimiseks vajalike projektide kaasfinantseerimisele. Ühtlasi määratletakse arengukavas Lasnamäe positsioon ja tulevikusuunad Tallinna üldises arengus, mis lähtuvad elanike rahulolu ja linnaosa jätkusuutliku arengu tagamisest pikas perspektiivis. Ühtlasi on Lasnamäe arengukava lähtekohaks Tallinna linnaeelarve koostamisel ja linnaosa investeeringute kavandamistel, kooskõlas teiste Tallinna arengudokumentidega ja linnaeelarve võimalustega“

Lasnamäe linnaosa arengukava koostamise käigus analüüsiti linnaosa arengut, seda mõjutavaid Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse arengudokumente (vt kasutatud materjalide loetelu) ning teisi seisukohti linnaosa arengu küsimustes. Analüüsitud dokumentidest on kesksel kohal strateegia „Tallinn 2025” ja Tallinna linna arengukava aastateks 2009–2027. Samuti kasutati töös varasemaid Tallinna käsitlevaid uuringuid ja analüüse, et paremini mõista linnaosa senist ja tulevikus tõenäolist arengut. Arengukava koostamiseks loodi neli töörühma. Töö käigus peeti kaks üldistavat seminari, millest võtsid osa linnaametnikud ja huvigrupid. Samuti kasutatakse arengukavas linnaelu asjatundjatega tehtud intervjuude tulemusi.

Lasnamäe linnaosa arengukava koosneb sissejuhatusest, põhimõistete seletusest, linnaosa eri valdkondade analüüsist, koondhinnangust olukorrale (SWOT-analüüs), linnaosa visioonist 2021, linnaosa arengumudelist, tegevuskavast, arengukava elluviimise ja seire korraldamisest ning sellega seotud riskide maandamisest. Arengukava teksti lõpetab ülevaade töö koostamisel kasutatud materjalidest.

Arengukava koostati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tellimusel ajavahemikul oktoobrist 2007 kuni aprillini 2008. Töö läbiviimist juhtis ja arengukava teksti pani kokku Rivo Noorkõiv (konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultant). Tellija kontaktisikuks oli Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Andrei Novikov, kelle ülesanne oli koordineerida arengukava koostajate koostööd. Suur tänu kõigile, kes olid nõus jagama informatsiooni ja teadmisi Lasnamäe linnaosa arengukava koostamise tarvis.

2 Peamised kasutatud mõisted

Arengukava – arengustrateegiast lähtuv omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja elluviimise võimalusi kavandav dokument. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks eri eluvaldkondade arengu lõimimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Volikogu vaatab arengukava läbi kord aastas, hiljemalt 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajaduse korral muutmise kohta. Linnaosa arengukava moodustab osa Tallinna linna arengudokumentide süsteemist, mis on Tallinna linna tuleviku kujundamise ja selleks vajalike investeeringute tegemise alus.

Arengumudel – praeguse olukorra analüüsil põhinev ning arenguvisioonist ja eesmärkide saavutamisest lähtuv üldine terviklahend.

Arengunäitaja – näitaja, mille alusel saab iseloomustada analüüsitava või arendatava piirkonna, praegusel juhul linnaosa sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit ja selle muutumist.

Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine viis, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia elluviimisel lähtutakse üldjuhul visioonist.

Asum – linnaplaneerimise territoriaalüksus.

Eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alleesmärki. Suurem koondatud ja valdkondi kokkuvõttev eesmärkide kogum on strateegiline peaeesmärk.

Linnaosa – haldusterritoriaalne üksus, mis moodustatud Tallinna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 määrusega kinnitatud „Lasnamäe linnaosa põhimääruse“ alusel. Linnaosa on määratletud Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 1993 otsusega „Tallinna linnaosadest”. Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn.

Linnaregioon (linnastu) – üksteisega igapäevaselt seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemine võimaldab efektiivset infrastruktuuri ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn aglomeratsioonihädad, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel liiguvad elamine, tööstus ja töökohad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise.

Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus, mis peab siduma inimesed ühte ideoloogilisse kogukonda. Tavapäraselt vastab missioon küsimusele: miks me oleme?

Risk –väliskeskkonnast ja kohaliku omavalitsuse üksusest endast tulenev tõenäoline muutus, mille tagajärjed võivad takistada või muul viisil mõjutada volikogu ja täitevvõimu ning munitsipaalasutuste ja koostööpartnerite edukust saavutada arengukavas püstitatud visioon ja eesmärgid.

Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades.

Tegevuskava – loend ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja püstitatud eesmärkide saavutamiseks täita ja teostada.

Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ja mille nimel kohalik omavalitsus teeb jõupingutusi.

3 Arengukava koostamise alusdokumendid

Lasnamäe linnaosa arengukava koostamisel lähtuti Tallinna kehtivatest arengudokumentidest:

q Strateegia „Tallinn 2025“;

q Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimäärus;

q Tallinna arengukava 2006–2021;

q Tallinna arengukava 2009-2027

q Tallinna eelarvestrateegia 2008-2011

q Tallinna linna eelarvestrateegia 2009–2012;

q Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava 2003–2017;

q Tallinna haljastuse arengukava;

q Tallinna jäätmekava 2006–2011;

q Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005–2014;

q Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012;

q Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010;

q Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005–2014;

q Tallinna teine elamuehitusprogramm;

q Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006–2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006–2008;

q Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015 (2008);

q Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015;

q Tallinna üldplaneering.

4 LAsnamäe linnaosa hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

4.1 Lasnamäe asend, territoorium ja kujunemislugu

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, millest üks on Lasnamäe. Linnaosa asub Tallinna idaosas ning piirneb idas Jõelähtme vallaga, lõunas Rae vallaga, põhjas Pirita linnaosaga ja läänes Kesklinna linnaosaga. Vahetult linnaosa naabruses, idas paikneb Maardu linn. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%.

Linnaosa jaguneb 17 asumiks: Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinn, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna, Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi ja Seli ning osaliselt Iru asum. Lasnamäe võib tinglikult jagada kaheks eri juhtfunktsioonidega piirkonnaks: ühelt poolt elamute ala alates klindiastangust ja teisalt Peterburi maantee lähedusest kuni Rae valla piirini laiuv tööstusala.

Joonis 1. Lasnamäe linnaosa asumid ja hoonestuse iseloom

Lasnamäe ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel arvatakse olevat pärit nöörkeraamika kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest enne Kristust. Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Arvamus, et Lasnamäe linnaosa sündis tühjale kohale, ei vasta tõele. Küll aga Nõukogude võimu ajal muudeti just siinset keskkonda tundmatuseni.

Lasnamäe paneelelamute ehitust alustati katseliselt 1960. aastatel ja plaanipäraselt alates 1970. aastate lõpust. Tänapäeval kujutab Lasnamäe endast suuresti 1970.–1980. aastatel ehitatud korruselamute piirkonda. Korruselamute rajamisele oli heaks eelduseks tugev paepealne ehituspinnas. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu linnaosas on endiselt palju reservmaad. Algselt oli Lasnamäe kavandatud 12 mikrorajooniga 200 000 elanikule. Nõukogude perioodi lõpuks jõuti välja ehitada kaheksa mikrorajooni, kokku 650 kortermaja. Välja jäid arendamata puhkealad, sotsiaalne infrastruktuur ja suurem osa haljastusest.

Eesti taasiseseisvumisel on Lasnamäe linnaosa oluliselt muutunud. Varasemaga võrreldes on linnaosa oluliselt inimesekesksem, töökohad märksa mitmekesisemad ning eriettevalmistust nõudvad ning avalikud teenused kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Positiivsed muutused on toimunud ka infrastruktuuris, paranenud on linnaosa visuaalne pilt ja imago. Lasnamäe linnaosal on Tallinna väravana suur potentsiaal Tallinna arengus.

4.2 Rahvastik ja asustus

Lasnamäe elanik koguarv 112 000 moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. Viimastel aastatel on linnaosa elanike arv püsinud stabiilne (tabel 1) ning muutused on seotud ennekõike rahvastikuregistri haldamisega (näiteks 2007. aasta lõpus vähendati elanike arvu Soomest saadud rahvastikuandmete põhjal).

Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003–2008

	2004	2005	2006	2007	2008	Muutus 2004–2008 (2004 – 100%)
Tallinn	392 306	401 502	403 505	399 096	401 372	102
Haabersti	37 187	38 267	38 968	38 956	39 587	106
Kesklinn	44 205	45 652	46 180	46 041	47 671	108
Kristiine	29 424	29 908	29 816	29 511	29 478	100
Lasnamäe	112 368	114 440	114 142	112 306	112 001	100
Mustamäe	64 918	65 837	65 692	64 500	64 243	99
Nõmme	37 772	39 102	39 436	38 856	38 725	103
Pirita	10 388	11 299	12 277	13 235	14 039	135
Põhja-Tallinn	56 044	56 997	56 994	55 691	55 628	99

Allikas: Rahvastikuregister

Joonis 2. Rahvaarvu muutused Lasnamäe linnaosas (Allikas: Rahvastikuregister)

Rahvastikus on linnaosas ülekaalus naised (55,7%). Vanuseliselt tõusevad esile kaks rühma, mille eristumise põhjusi tuleb otsida linnaosa kujunemisloost. Esiteks 45–55-aastased elanikud, kelle tuumiku moodustavad linnaosa rajamisel siia elama asunud inimesed. Teine suur vanuserühm on 20–29-aastased ehk uues elamurajoonis kasvanud laste põlvkond, keda uuemal ajal on täiendanud noored, kes hindavad linnaosa head ühendust kesklinnaga ning peavad oluliseks elamispindade suhtelist odavust Tallinna kontekstis.

Joonis 3. Lasnamäe linnaosa elanike sooline ja vanuseline koosseis (Allikas: Rahvastikuregister)

Lasnamäe asumitest on suurima elanike arvuga linnaosa keskosas paiknev Laagna 23 500 elanikuga. Üle 10 000 elaniku on veel Mustakivi, Pae, Seli, Kuristiku ja Sikupilli asumites.

Joonis 4. Elanike jaotus Lasnamäe linnaosas asumite lõikes (Allikas: Rahvastikuregister)

Lasnamäe linnaosa elanike rahvuskoosseis on kirev. Rahvastikuregistri andmetel oli 2008. aasta alguse seisuga eestlasi 31 994 (28,6%), venelasi 64 783 (57,8%) ja teistest rahvustest 15 225 inimest (13,5%). Lasnamäe linnaosas elab 42% Tallinna mitte-eestlastest elanikkonnast.

72 487 (65%) elanikul oli Eesti Vabariigi kodakondsus, 14 603 (13%) elanikul Vene Föderatsiooni kodakondsus ning 2826 (3%) elanikul mõne muu riigi kodakondsus. Kodakondsust ei olnud määratlenud 20% elanikest.

Lasnamäe eristub naaberlinnaosadest elanike haridustaseme järgi. Kui Kesklinna ja Pirita linnaosades on 2/3 elanikest keskeri- ja kõrgharidusega, siis Lasnamäe elanikest on sama taseme haridusega ainult 1/3. Samas on eelkõige linnaosa elanikkonna vanuselisest koosseisust tulenevalt suurem õpilaste ja üliõpilaste osakaal.

Joonis 5. Elanikkonna jaotus haridustaseme alusel (Allikas: Tööjõu ja eluaseme uuring)

Tööturul on lasnamäelastest aktiivsed veidi enam kui 60%, kellest uuringu andmetel oli töötuid 9%. Huvitav on asjaolu, et teiste linnaosadega võrreldes on Lasnamäe töötajate osakaal väiksem, seda õpilaste ja üliõpilaste tuntavalt suure osakaalu tõttu.

Joonis 6. Elanike sotsiaalne seisund (Allikas: Tööjõu ja eluaseme uuring)

4.3 Ettevõtlus ja tööturg

Lasnamäe linnaosas on 23. novembri 2007 seisuga registreeritud 2569 ettevõtet. Ettevõtete arv kasvab jõudsalt. 2006. aastal registreeriti linnaosas 427 ning 2007. aastal 614 ettevõtet. Samal ajal oli ettevõtlusaktiivsuse näitaja linnaosas 28 ettevõtet 1000 elaniku kohta ehk pisut väiksem kui Eesti keskmine (30) ja ligikaudu kaks korda madalam kui Tallinna linna keskmine (53 ettevõtet 1000 elaniku kohta).

Lasnamäel registreeritud ettevõtetest moodustavad äriregistris valdava osa osaühingud (86,3%), aktsiaseltsid (12,0%) ning täis- ja usaldusühingud (1,7%). Käibe poolest domineerivad aktsiaseltsid, mis annavad üle poole käibest (2004). Suurema aastakäibega ettevõtted olid MT Transiit OÜ (käive 874 miljonit), Famar-Desi AS (käive 773 miljonit), Eesti Metallieksport AS (käive 656 miljonit, töötajaid 207), Mecro AS (537 miljonit, 241 töötajat).

Linnaosa ettevõtetes oli 1. jaanuari 2004 seisuga hõivatud 3480 inimest, kellest 1010 (29%) oli ametis töötlevas tööstuses. 7800 (22,5%) töötas veonduses, laonduses ja sides.Kolmandal kohal oli hulgi- ja vahenduskaubandus (3800 in, 11%), millele järgnesid jaekaubandus (3600 in, 10,3%), ehitus (2600 in, 7,5%) ning kinnisvara, rentimine ja äritegevus (2500 in, 7,3%). Lasnamäe eripäraks on suurte tootmisettevõtete olemasolu. Keskmises Lasnamäe linnaosa ettevõttes oli 11 töötajat, mis on nelja töötaja võrra enam Tallinna ja Euroopa keskmisest tasemest.

Joonis 7. Töötajate paiknemine Lasnamäe linnaosas (Allikas: SA Tartu Teaduspark, Regio)

Suurim hõivatute arv on Sikupilli, Ülemiste ning Sõjamäe asumites. Siiski tuleb arvestada, et kõik äriregistris märgitud töötajad ei pruugi reaalselt töötada ettevõtte registreerimisaadressil. Seoses kaubanduse ja teeninduse laiendamisega on suurenenud asjaomaste töökohtade arv linnaosas ning neis sektorites töötajatel on paranenud võimalused saada tööd elukohale lähemal. Lasnamäe puhul on tähelepanuväärne töökohtade nihkumine elukohale lähemale ka tööstuses, kuna tootmine vastab keskkonnanõuetele. Uus tööstuspark ja Dvigateli linnaku areng on suurendanud tööhõivet, aidanud kaasa infrastruktuuri arengule ning korrastanud ja võtnud kasutusele tühermaad. Samuti on lähiaastatel näha Pae pargi ja Tallink City ehitusega kaasnevaid täiendavaid töökohti teeningussfääris.

Ettevõtlusuuringu tulemused näitavad, et üldiselt on Lasnamäel paiknevate ettevõtete juhid ettevõtte asukohaga rahul. Kõige sagedamini nimetati head asukohta teede ja ühistranspordiliinide suhtes ning sünergiat tekitavat mitmekesist ettevõtluskeskkonda. Samuti peeti oluliseks kaubanduskeskuste, lennu- ja raudteejaama ning töötajate ja klientide lähedust. Üldjuhul ollakse rahul ka turvalisusega.

Uute ettevõtete rajamisel peetakse kitsaskohtadeks teedevõrku ja parkimiskohtade nappust. Asukoha miinustena toodi välja ummikuid, tööstushoonete kehv väljanägemine ning puudulik ühendus Tallinna teiste linnaosadega ja Harjumaa lääneosaga. Probleemina nimetati veel sõiduteede kehva kvaliteeti, kergliikluse ja kõnniteede puudumist ning viletsat objektide infoga tähistamist. Lasnamäe tööstusalade edasises arengus nähakse eelkõige potentsiaali suurendada keskmise suurusega ettevõtete arvu.

Tööturu positiivse arenguna tuleb esile tõsta töötute arvu langust viimastel aastatel – 2004. aasta 9000 töötult 2007. aasta 3500 töötuni. Töötuse tase on linnaosas linna keskmisest näitajast siiski kõrgem ning seoses majanduse jahtumisega ning struktuursete muutuste vajadusega võib eeldada töötuse probleemi uuesti esile kerkimist.

Joonis 8. Töötute arvu dünaamika (Allikas: Tööturuamet)

Tööturutoetuste saajate arv on ajavahemikul 2004–2008 vähenenud enam kui kaks korda. Võrreldes meestega on tööturutoetuse saajate hulgas naisi oluliselt enam.

Joonis 9. Tööturutoetuse saajate soo- ja vanuserühmade dünaamika (Allikas: Tööturuamet)

4.4 Kohaliku omavalitsuse haldusala

4.4.1 Linnaosa valitsemine

Lasnamäe linnaosa loodi 1993. aastal, selle valitsemisorganid on linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsus. Halduskogu ülesanne on esitada linnaosa valitsusele ja linnavolikogu komisjonidele soovituslikke ettepanekuid linnaosa valitsuse töö ja haldusterritooriumi elu paremaks korraldamiseks. Linnaosa halduskogul on Tallinna põhimääruses sätestatud alustel ja korras linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus. Lasnamäe linnaosa halduskogusse kuulub 27 liiget. Tegutsevad halduskogu arengu- ja eelarvekomisjon, hariduskomisjon, korrakaitsekomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, laste- ja noorsookomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaal- ja tarbijakaitsekomisjon ning vara- ja majanduskomisjon.

Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mis täidab talle Tallinna õigusaktide ja linnaosa põhimäärusega pandud ülesandeid linnaosa haldusterritooriumil. Linnaosa valitsust juhib linnaosavanem, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Lasnamäe Linnaosa Valitsusel on seitse struktuuriüksust: juriidiline, sotsiaalhoolekande, linnamajanduse, noorsootöö, rahvastikuregistri, kantselei ning raamatupidamise osakonnad. Kokku töötab linnaosa valitsuses 149 töötajat. Linnaosa valitsuse halduses on munitsipaalasutused Lasnamäe Sotsiaalkeskus, Lasnamäe Spordikompleks ja kultuurikeskus Lindakivi. Linnaosa valitsusel on elanike teenindamiseks kaks teenindussaali – linnaosa valitsuse ruumides ning Mahtra 48 esimesel korrusel.

Joonis 10. Lasnamäe linnaosa valitsuse haldusala tegevuskulude jaotumine Tallinna 2008. a linnaeelarves (Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kulud 2008. aasta linnaeelarves olid 80,7 miljonit krooni. Suurimad kuluallikad on linnaosa valitsuse kulud 37 miljoni krooni ning sotsiaalhoolekande kulud 14,2 miljoni krooni. Olulises mahus tehakse kulutusi ka haljastuse ja heakorra, kultuuri ja spordi ning elamumajanduse valdkondades.

4.4.2 Maakasutus, planeerimine ja ehitus

Valdav osa Lasnamäe linnaosa maast kuulub eraomandisse (10,6 km²), järgnevad munitsipaalmaa (4,6 km²) ja riigimaa (2,9 km²). Reformimata riigimaad on 7,0 km². Maa omandikuuluvuse jaotust iseloomustab joonis 11.

Joonis 11. Maa jaotus kuuluvuse alusel Lasnamäe linnaosas (Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

2001. a kehtestatud Tallinna linna üldplaneering näeb ette senise maakasutusmustri jätkamist Lasnamäel – korruselamualasid linnaosa põhjapoolses osas, ettevõtluse seagahoonestust Punase tänava ja Peterburi maantee vahelisel alal ning tööstusettevõtete ala Peterburi maanteest lõunas. Linnaosakeskuse segahoonestusala maa on planeeritud Mustakivi tee äärde Peterburi teest Narva maanteeni. Üldplaneeringus nähakse ette tühermaade ja rohealade pindala vähenemist, säilitades linnaosa pikisuunas läbiva rohelise koridori.

Üldplaneeringu alusel luuakse võimalus ehitada Lasnamäe linnaossa ligi 6500 uut korterit. Sobivaimate uuselamupiirkondadena käsitleb linna üldplaneering praegu hoonestuseta alasid olemasolevate elamuasumite vahel Lasnamäe kesklinnale lähemale jäävas osas. Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituseks sobilikud Lahekalda, Paevälja, Kurepõllu ja Loopealse piirkonnad.

Linna üldplaneeringuga kindlaks määratud piirkondadest on kõige tõenäolisem Paekalda piirkonna hoonestamine. Selle piirkonna väärtuseks on soodne asukoht (kesklinnale lähedal) ning merele ja vanalinnale avanev vaade. Piirkond on Lasnamäe olemasolevast hoonestusest piisavalt eemal, et rajada terviklik ning kompaktne asum. Elamurajoon on kavas rajada ka looduslikult mitmekesisesse Paevälja asumisse. Väikeelamumaa on maakasutuse juhtfunktsioonina määratud Mäe ja Narva mnt ristmiku piirkonnas, mis koostamisel oleva Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga on määratud keskuse alaks. Seega luuakse üldplaneeringuga tingimused elamuehituse jätkamiseks Lasnamäel. Arendajate algatustel ja ettepanekutel on elamuehitus muutunud tunduvalt inimsõbralikumaks ning nüüdisaegsemaks.

Linna üldplaneeringut täpsustab linnavolikogu otsustest lähtuvalt koostatud Lasnamäe elamualade üldplaneering ning koostamisel on Lasnamäe tööstusalade üldplaneering.

Lasnamäele iseloomuliku hoonestuse moodustavad peamiselt 5- ja 9-korruselised korterelamud (peamiselt paneelelamud, vähesel määral ka punasest savitellisest elamud). Lasnamäe linnaosa kuulub parklinna kategooriasse (vt Lasnamäe elamualade üldplaneeringut). Lasnamäe kesklinnapoolsetes asumites (Majaka piirkond) on pärast sõda ehitatud elamud ja kvartalid, mis on üsna hea planeeringuga, kuid siiski tagasihoidliku mainega.

Lasnamäe linnaosas ehitatakse valdavalt korterelamuid. Nõudlust Lasnamäe kui piirkonna suhtes hoiavad ülal eelkõige soodne paiknemine Kesklinna suhtes ning transpordivõrgu suhteliselt ladus funktsioneerimine. Piirkonna vähese atraktiivsuse tõttu on lisandunud elamispinna maht jäänud siiski kesiseks. Võib prognoosida, et tulevikus kasvab Lasnamäe elamuarenduse tähtsus. Programmide „5000 eluaset Tallinnasse” (lõppenud) ja „Tallinna teine elamuehitusprogramm” raames on otsustatud lahendada tallinlaste korteriprobleeme munitsipaalelamuehituse ja sotsiaalmajutusüksuste rajamisega. Näiteks Loopealse elamurajoonis saab linn avaliku ja erasektori koostöös 680 korterit ja Raadiku elamurajoonis 1152 korterit.

Küsitlusuuringu põhjal on eluaseme renoveerimise aktiivsus Lasnamäe linnaosas Tallinna kohta tagasihoidlikul tasemel. Vaid 20% eluasemetest on viimase aasta jooksul jooksvalt remonditud (vrd Mustamäel 26%, Haaberstis 33%, Nõmmel ja Pirital 55%; Kõre ja Murakas, 2006). Üks põhjuseid on siin loomulikult ka eluruumide suhteliselt väike vanus.

Suuremad elamugrupid on ehitatud Läänemere tee 70 ja 72: kaks 6-korruselist elamut 146 korteriga; Vana-Kuuli 1, 3 ja 5: kolm 8-korruselist elamut 270 korteriga; Loopealse asumis: munitsipaalelamud 680 korteriga ja tavaelamud 416 korteriga; Valge tn uued elamud u 400 korteriga; Priisle ja Ussimäe tn piirkonnas elamud 350 korteriga. Peale nimetatute on valminud üksikud uued elamud Liikuri 8b, Narva mnt 128 ja Virbi tn 12 (kokku 400 korterit).

Lähiaastatel planeeritavatest olulistest rajatavatest objektidest võib nimetada Lasnamäe õigeusukiriku, Pae pargi ja Tallink City kompleksi rajamist.

4.4.3 Kommunaalmajandus

Elamumajandus. Lasnamäe elamufond on hinnanguliselt 800 elamut, nendest korruselamuid 700, sh viimastel aastatel valminud 50 elamut. Linnaosas ligi 50 tuhat eluruumi, üldpinnaga u 2,6 mln m².

Tabel 2. Lasnamäe linnaosa elamute hoonetüüpide koondtabel


LIIGITUS	HOONETE ARV	MITTEELURUUMIDE ARV	MITTEELURUUMIDE PIND m²	ELURUUMIDE ARV	ELURUUMIDE PIND m²
Üksikelamud	78	12	1074,9	78	6812,7
1–2-korruselised kahe ja enama krt-ga elamud	118	5	239	943	34902,4
3–5-korruselised elamud	342	66	9075,4	17240	797255,6
6–9-korruselised elamud	244	43	3144,3	29041	1596063,8
10 ja enama korrusega elamud	25	27	5704,9	1752	106652,8
Ühiselamud sõltumata korruselisusest	0	0	0	0	0
Lastekodud	1	0	0	0	0
LINNAOSA KOKKU	808	153	19238	49054	2 541 687,3

Allikas:Lasnamäe elamualade üldplaneering. Tööversioon

Vanu korrusmaju haldavad peamiselt korteriühistud, on ainult mõni korteriomanike ühisus. Kogu Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hallata olnud majade haldamine ja majandamine anti üle kas elamus moodustatud korteriühistule või korteriomanike määratud valitsejale. Viimastel aastatel kinnisvaraarendajate ehitatud korterid müüakse korteriomanikele, kes moodustavad üldjuhul elamu haldamiseks korteriühistu (kui arendaja ei ole seda juba teinud). Samas on endiste kooperatiivelamute baasil säilinud veel mõni elamuühistu.

Kommunaalteenuseid osutavad peamiselt monopoolses seisundis ettevõtted, nagu Tallinna Vesi, Tallinna Küte ja Eesti Energia. Oma (gaasi)katlamaja on väga vähestel. Kehtiv kaugkütteseadus õigupoolest välistab uute lokaalkatlamajade rajamise.

Lasnamäel asuvasse munitsipaalelamufondi kuulub 13 tervikelamut (sh viis sotsiaalelamut), milles on 816 korterit, sh 429 sotsiaalkorterit. Aadressil Suur‑Sõjamäe 6a asub rehabilitatsioonikeskus. Lisaks haldab linnaosa valitsus 98 üksikkorterit. Seega kuulub Lasnamäel linnale 914 (tervik)korterit, mis moodustab korterite üldarvust alla 2%. Olukorda leevendab kinnisvaraarendajalt 1780 korteri rendilesaamine Meelaku ja Raadiku asumites, mis tõstab linnakorterite määra Lasnamäel ligi 5,4%ni. Teiste riikide praktika näitab, et linnal võiks olla 2% elamispinda, et tagada talle seadusega pandud kohustused (näiteks sotsiaalharta täitmine). Ehitada tuleks eri mugavusastme ja erineva turuhinnaga elamuid. Praegu vajab linn eeskätt odavat pinda, kuna eelkõige toetatakse sotsiaalset abi vajavaid inimesi. Eriti on vaja vaestele mõeldud majutusüksusi. Üürnikku tuleb vajaduse korral aidata sotsiaaltoetustega. Paraku on selline süsteem mõeldav alles pärast sotsiaaltoetuste määramise aluste muutmist.

Praegune linnale kuuluv elamufond on suhteliselt uus ning peaks seetõttu olema heas korras. Probleemiks on, et linna üürnike hulgas on inimesi, kes ei hooli võõrast varast ning seetõttu on paljud korterid halvas seisukorras. Eriti puudutab see nn üksikuid, st üürniku probleemide tõttu erastamata jäänud kortereid. Teisalt on see probleem aktuaalne ka uutes tervikmajades, kuhu valdavalt saavad korteri sundüürnikud või inimesed, kes korteriturult endale eluaset üürida ei suuda. Osa nendest inimestest vajaks lihtsalt väga odavat korterit.

Uusi munitsipaalmaju (üheksa maja, mis on ehitatud 2002. aastal või hiljem) haldab elamumajandusamet, kes tegeleb nende majadega suhteliselt sõltumatult linnaosadest. Teistmoodi on korraldatud nelja Lasnamäe linnaosa valitsuse halduskorralduses oleva sotsiaalelamu korterite remont. Siin kaasatakse korteri remonti ka see linnaosa, kellel on korteri majutuseks kasutamise õigus. See on tingitud sellest, et nende majade üür ei sisalda katet (puudub nn omanikutulu) korterisisese remondi tegemiseks ja need makstakse kinni linna eelarvest (maksab kas otseselt linnaosa või elamumajandusamet).

Teed ja tänavad. Sõiduteede pikkus Lasnamäe linnaosas on kokku 94,7 kilomeetrit ja kõnniteede pikkus 81,1 kilomeetrit. Tegemist on kohalike teedega ning nende korrashoid on reguleeritud teehoiukavaga. Sildasid on kokku 11, neist kolm on jalakäijatele ja kaks ületavad raudteed. Sillad on ehitatud raudbetoonist ja nende olukorda hinnatakse rahuldavaks. Teede ja tänavate, sh kvartalisiseste teede ja tänavate korrahoiu eest vastutas viimastel aastatel Tallinna Kommunaalamet. Alates 01. jaanuarist 2008 anti kvartalisiseste teede korrashoiu kohustus linnaosadele tagasi.

Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna linn investeerinud uute teede ja tänavate väljaehitamisse linnaosas ning rajanud kergliiklusteid ja tänavavalgustust. Suurematest objektidest valmis 2004. aastal mõlemas sõidusuunas kaherealine Laagna tee pikendus (Mahtra tn kuni Ümera tn). Samuti Rahu tee lõik (Ümera tn – Peterburi tee) koos tänavavalgustusega. 2006. aastal Tähesaju tn, Mustakivi laiendus (Osmussaare tee kuni Tähesaju tn), Punase tn pikendus (Kuuli tn kuni Mustakivi tee) ja Taevakivi tn. 2007. aastal ehitati Vana-Kuuli tn, Valge tn kõnnitee, Smuuli tee pikendus, Mustakivi tee laiendus (Tähesaju tn kuni Narva mnt), rekonstrueeriti Mustakivi käigutunnel. Pae tänava väljaehitamine koos sademeveekanalisatsiooniga lõpetatakse 2008. aastal. Vajalik on ka elamute kvartalisiseste tänavate ja kõnniteede kapitaalremont. Linnaosa ühenduse parandamiseks kesklinna ja Tallinna teiste linnaosadega on võtmetähtsusega Rahu tee rajamine ning Tartu mnt – Peterburi tee ristmiku rekonstrueerimine mitmetasandiliseks, samuti rööbastranspordi arendamine.

Ühissõidukipeatusi on linnaosas 186, neist 175 on bussi- ja 11 trammipeatused. Alates 01. septembrist 2007 haldab ootekodasid ning lahendab peatustega seotud probleeme ja arenguvajadusi Tallinna Transpordiamet.

Energeetikaküsimustega tegeleb Tallinna Kommunaalamet.

Telefonside ja telekommunikatsioon toimivad ja turul on operaatorite valik suur. Avalikke Interneti-punkte on Lasnamäel kuus.

Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni puhul on Tallinna lepingupartneriks AS Tallinna Vesi. Teenus on peaaegu kõigile kättesaadav. Vee kvaliteet on linnaosas kõikuv tehnilistel põhjustel – üldise tarbimiskulu vähenemise tõttu ei toimu torustikus isepuhastust. Kuna igal majal pole oma veesisendit, siis on raskendatud müüjaga arveldamine ning tekivad omanikuvaidlused torustike hooldamise ja liitumispunkti asukoha üle. Palju on nn peremehetuid torustikke.

Lasnamäe veevarustus põhineb enamuses Ülemiste järvest tuleval pinnaveel. Kui Ülemiste järve vesi peaks mingil põhjusel muutuma kasutuskõlbmatuks, on vaja elanikkonna veevarustus viia üle põhjavee kasutamisele. Lasnamäe arvutusliku tarbimispiirkonna põhjaveevaru (1200 m³ olme- ja joogivett) oleks vaja Pirita ja Pirita I tarbimispiirkondade ülejäägi arvel suurendada. See võimaldaks rajada Lasnamäele kaks lisaveehaaret. Kolmest puurkaevust koosnevad veehaarded on otstarbekas rajada seni hoonestamata aladele Pirita jõe lähedale ja Maarjamäele, milleks tuleks planeeringutes reserveerida vajalik maa ka sanitaarkaitsealale.

Põhjavesi toitub sademetest. See, kui palju sademevett infiltreerub põhjavette, sõltub ehitiste ja asfaltkatte alt vaba pinna suurusest. Seepärast on vaja leida võimalusi haljasalade pindalade suurendamiseks. Põhjavee toitumisele võiksid soodsalt mõjuda ka asfaltkatteta ajutised parklad. Sademevee reostuskoormuse vähendamiseks tuleks leida võimalusi kohalike sademeveekäitluse rajatiste (tiikide, basseinide jm) ehitamiseks. Üldplaneeringutes on arvestatud pidevalt Tondiraba maa-alaga (Tondiraba park), mis võiks parandada nii sademevee kvaliteeti, kui ka Varsaallikate seisundit.

Sademevesi juhitakse merre lauluväljaku väljalasu kaudu. Kollektori suue asub lauluväljaku lähedal meres, kaldast mõnikümmend meetrit eemal. Ainult Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaaživeed ning Varsaallika oja vesi kogutakse Saare tee sademevee väljalasku ning Sikupilli ja Ülemiste asumite veed osaliselt Russalka väljalasku. Kõige sagedamini ületab Lasnamäe elamualade piirkonna sademevesi kehtestatud norme hõljuvainete osas. Võrreldes 1990. aastate algusega ei ole lauluväljaku väljalasu vees sademevee hõljumisisalduses olulist muutust toimunud. Keskmine kontsentratsioon jääb lubatu piiridesse, kuigi üksikute analüüside tulemustes, eriti vihma korral, esineb normi ületamist. Sademevee proovid ei näita naftasaaduste ega raskmetallide lubatust suuremat sisaldust.

Küttemajandus. Lasnamäe on tunnistatud kaugkütte piirkonnaks, mis seab tarbijad teenuse valikul sundseisu. Soojaettevõtted on Tallinna Küte, Era Küte ja Fortum. Linna põhipartner on Tallinna Küte, kes rendilepingu alusel kasutab kaugküttevõrku, ostab soojusenergia põhiliselt gaasiküttel töötavast Iru Elektrijaamast ja müüb tarbijatele. Kuna üksikul tarbijal on kaugküttesüsteemist eraldumiseks vaja senise tarnija nõusolekut, siis on teiste soojatootjatega liituda peaaegu võimatu. See on pärssinud lokaalkatlamajade teket. Väo asumis on rajatud koostootmisjaam.

Jäätmekäitlus. Korraldatud jäätmevedu rakendub Lasnamäe linnaosas 2008. aastal ning seda korraldab Tallinna Keskkonnaamet. Moodustatud on kolm jäätmeveo piirkonda: jäätmejaam asub Suur-Sõjamäe tn 48 ning ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid asuvad Pae tn 76 ja Linnamäe tee 28. Ehitus- ja lammutusjäätmeid utiliseerimist korraldab ATI Grupp OÜ, mis asub Peterburi tee 94. Jäätmete paremaks sorteerimiseks ja paigutamiseks on korteriühistud asunud rajama jäätmemaju.

Haljastus. Lasnamäe pinnakatteks on väga õhuke mullakiht, mistõttu haljastus, eriti kõrghaljastus, on visa kasvama. Elujõulisemad puud kasvavad magistraalteede ääres, sest nende kasvukoht oli paremini ette valmistatud kui elamukvartali sisestel haljasaladel. Haljastuses levinumad liigid on pihlakas, pärn, arukask ja torkav kuusk, vanemates elamurajoonides kastan. Põõsastest on levinud tatari kuslapuu, altai sinienelas, taraenelas ja läikiv tuhkpuu. Linnaosa haljastute kogupindala on 755,85 hektarit. Suuremad haljasalad on Kivila haljasala, Punase tn haljasala, Mahtra tn haljasala, Sinimäe tn haljasala, Ümera tn haljasala, Seli mets, Tuulte plats (Arbu tn ja Liikuri tn), Kihnu haljasala ja Pae park. Planeeritud haljasalad on Asunduse, Tondiraba ja Vormsi. Ka on kavas viia lõpule pargivööndi rajamine Kadrioru pargist kuni Pirita jõeni. Arvestades seda, et Tallinna linna haljastute klassifikatsiooni ja hoolduse nõuetes on fikseeritud ka hooldusintensiivsuse haljasalade ruutmeetri ühikuhind, on Lasnamäele haljasmaade hoolduse rahaline vajadus 24 039 000 krooni, millest on kaetud vaid 17%. Kindlasti tuleb leida vahendeid põõsasrinde täiendamiseks.

Arvestades väljakujunenud infrastruktuuri, on elamuehituse jätkamine Lasnamäel igati ootuspärane. Samas võimaldab tänapäevane arusaamine linnaehitusest osutada tunduvalt suuremat tähelepanu haljastuse säilitamise ja rajamise vajadusele. Tondiraba piirkonnas, mille suurus on u 23 ha, tuleks rajada pargiala. Eelkõige Tondiraba piirkonnas on võimalik leida sobilikud alad veesilmadele, mis võiksid parandada ka Varsaallikate seisundit. Soovitatav oleks sinna rajada looduse ja haljastusega sobiv infiltratsioonibassein, mis toidaks paelõhesid ja sealtkaudu ka Varsaallikaid.

Teine põhjavee kohalik toiteala jääb Maarjamäe klindiastangu ja endise Lasnamäe põhjamurru piirkonda. Piirkonna täisehitamisega kaasneks klindialusel alal põhjavee väljavoolu katkemine, mis mõjuks negatiivselt sealsele ökosüsteemile. Pealegi on Maarjamäe klint üks Tallinna kõige atraktiivsemaid loodusobjekte, millele avaneb suurepärane vaade merelt ja kust omakorda on võimalik imetleda vaadet merele, Tallinna sadamale, Toompeale, Piritale ja Meriväljale.

Loodusmälestised on Iru jõekivi, Mustakivi, Ussimäe kivid, Iru Kuuskivi, Maasepa kivi, Nokakivi rändrahnude rühm, Mäekalda paljand, Lasnamäe paemurru paljand, Hundikuristiku paljand Kadrioru pargini, Väo karjäär, Tondi raba, Sõjamäe raba, Sõjamäe kõrgendik. Haljastusobjektidest on kaitse all mägimänni katsekultuur 0,5 hektaril. Tondi rabas on meteoriidijälg.

Muinsuskaitse. Lasnamäe linnaosas on muinsuskaitse all Jüriöö park, Iru Ämm, Iru linnamägi, I at – II at alguse asulakoht Lagedi tee kandis, mitmed kultuskivid, Tallinna piirikivid. Uuema aja ehitusmälestistest on muinsuskaitse all Dvigateli tehase hooneid, kaks tuletorni, sõjaväerajatisi, samuti 1936. aastast pärit koolihoone Majaka tänaval ning puithooned Paekivi tänaval.

4.4.4 Haridus ja noorsootöö

Koolieelsed lasteasutused. Lasnamäe linnaosas tegutseb kokku 26 munitsipaallasteaeda, millest kaheksa on eesti õppekeelega, 16 vene õppekeelega ning kaks eesti ja vene õppekeelega. Linnaosas on ka neli eralasteaeda: kaks eesti ja kaks vene õppekeelega. Lasnamäel on üks lasteaed-põhikool (erivajadustega lastele) ja üks lasteaed-algkool.

Vastavalt Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kavale 2003–2012 lõpetatakse lasteaia-algkooli tegevus 2010.–2011. õppeaastaks ja kujundatakse see ümber lasteaiaks. Selle põhjuseks on haridusasutuse vähene täituvus. 2003. aasta andmeil õppis Tallinna kaheksas lasteaias-algkoolis kokku 735 last 33 klassis, mis teeb keskmiseks täituvuseks 22,3 õpilast. Aastaks 2012 on koolilaste üldise arvu vähenemise tõttu planeeritav keskmine täituvus langenud 15,8-le. Lasteaedade-algkoolide sulgemisel suunatakse senise teeninduspiirkonna õpilased õppima elukohajärgsetesse üldhariduskoolidesse. Samuti tuleb kirjeldatud üleminekul luua kõikidele algklassiõpilastele võimalus osaleda pikapäevarühma töös.

Joonis 12. Koolieelsete lasteasutuste paiknemine Lasnamäel

Koolieelsetes lasteasutustes on probleeme kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmisega. Samuti vajab investeeringuid tervisekaitse ja päästeteenistuse nõuete täitmine. Igal aastal teevad tervisekaitsetalitus ja päästeteenistus nii koolidele kui ka koolieelsetele lasteasutustele ettekirjutusi.

Joonis 13. Laste arv Lasnamäe koolieelsetes lasteasutustes (Allikas: Tallinna Haridusamet)

Tallinna lasteaedade üldine probleem on laste individuaalseks arendamiseks vajalike erispetsialistide (logopeedid, tegevusterapeudid jt) ja nõustajate vähesus.

Üldhariduskoolid. Lasnamäe linnaosas asus 2007.–2008. õppeaastal üks põhikool (Lasnamäe Põhikool), üks keskkool (Sikupilli Keskkool), 11 gümnaasiumi ja üks täiskasvanute gümnaasium – kokku käib neis 8754 õpilast.

Joonis 14. Üldhariduskoolide paiknemine Lasnamäel

Üldiselt on Lasnamäe gümnaasiumid enda hinnangul hea haldussuutlikkusega, professionaalse erivanuselise õpetajaskonna, meeldiva kollektiivi ja rahuliku tööõhkkonnaga haridusasutused. Tugevate külgedena tuuakse välja ka erispetsialistide olemasolu või kättesaadavust, õpilaste erivajadustega arvestamist, turvalist töö- ja õpikeskkonda ning heakorrastatud territooriumi.

Lasnamäe haridusasutuste peamiste probleemidena on välja toodud aineõpetajate suur ülekoormus ning meeskonnatöö vähene toimimine. Kuigi investeeringute hulga või nende vähesuse osas koolide arengukavades esitatud arvamused erinevad, peetakse ühiselt suureks ohuks laste arvu kestvat vähenemist, mille tulemusena on koolid sunnitud vähendama paralleelklasside arvu. Laste üldarvu vähenemise kõrval tunnevad eestikeelsed õppeasutused muret ka muukeelsete õpilaste hulga suurenemise üle. See võib tekitada üldise õppekvaliteedi langemise ohu, kui ei suudeta tagada õpetajate ettevalmistamist ja õppekavade uuendamist.

Joonis 15. Õpilaste arv Lasnamäe üldhariduskoolides (Allikas: Tallinna Haridusamet)

Lasnamäel paikneb Lasnamäe Mehaanikakool. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 1971. Aastal 1991 nimetati kool Lasnamäe Mehaanikakooliks. Lisandunud on mitmeid vajalikke ning noorte seas populaarseid erialasid: autolukksepp-elektrik, autolukksepp-maaler, kinnisvarahooldus ja automaatika. Koostöös Balti Laevaremonditehasega koolitatakse laevaehitajaid-remontijaid. Kokku õpetatakse Lasnamäe Mehaanikakoolis kümne eriala spetsialiste.

Tallinna Teeninduskool asub Lasnamäel, 1935. aastal üldhariduskooliks valminud koolimajas, mis ehitati 1976. aastal ümber kutsekeskkooliks ja sai juurdeehituse 1984. aastal. Aastatel 2006–2007 toimus vanema maja renoveerimine, mis on esimene etapp õpikeskkonna uuendamisel. Aastaks 2009 peaks valmima uus juurdeehitus ja on kavas renoveerida B-korpus. Kokku on koolil tulevikus kasulikku pinda 9786 m², mis peaks olema piisav 1200 õppurile ning 1500-le täienduskoolitusel osalejale aastas. Koolis omandavad eriala kokad, toitlustusteenindajad, kelnerid-ettekandjad, pagarid-kondiitrid, hotelliteenindajad, puhastusteenindajad ning reisikorraldajad. Kaubanduse valdkonnas on võimalik omandada müüja, müügiesindaja ja müügikonsultandi amet. Kool planeerib laiendada õpet töökohapõhisele õppele koka, toitlustusteenindaja, pagari-kondiitri, müügitöö ja puhastusteenindaja erialadel.

Haridusasutustest paiknevad Lasnamäel veel Eesti-Ameerika Äriakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Sotsiaal-Humanitaarinstituut, Tallinna Kommertskolledž, Eesti Kunstiakadeemia Rakenduskunsti Kolledž ja Mainori Kõrgkool. Nimetatud haridusasutused pakuvad olulist alternatiivi lasnamäelaste hariduse omandamisel.

Noorsootöö. Lasnamäe noorsootöö eesmärgid on järgmised:

q Lasnamäe noorte vaba aja tervisliku sisustamise võimaluste loomine ja arendamine;

q Lasnamäel tegutsevate noorteühingute ja õpilasomavalitsuste toetamine;

q Lasnamäe noorte huvihariduse ja mitteformaalse ringitöö toetamine;

q Lasnamäe noorsootöö programmide väljatöötamine ja rakendamine.

Noorsootöö eesmärkide täitmisele panustab oma osa ka Lasnamäe Sotsiaalkeskuse lastepäevakeskus. Tegemist on lastega peredele suunatud tasuta teenusega, mille eesmärk on perede toimetulekuraskuste ennetamine ja teadlikkuse suurendamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Lasnamäe linnaosa valitsuse oluline töölõik on ka alaealiste õiguserikkumistega tegelemine. 2007. aastal arutati alaealiste komisjonis õigusrikkumisi 280 korral, neist tüdrukute toime pandud õigusrikkumisi 116 korral. Arutatud õigusrikkumistest oli koolikohustuse eiramisi 59, vargusi 118, suitsetamisi 23, alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine tarbimisi 14, dokumentide kuritarvitamisi 12, muid väärtegusid 17 ja kriminaaltegusid 5. Vägivallajuhtumeid oli 32. Mõjutusvahendeid rakendati 236 korral: hoiatusi 122, koolikorralduslikke mõjutusvahendeid 13, vestlusele suunamisi 51, üldkasulikule tööle suunamisi 35 ja erikooli suunamisi 2. Linnaosa kriminaalpreventiivse tegevuse prioriteedid on koostöövõrgustiku (linnaosa valitsus – kool – politsei – MTÜ-d) edasiarendamine ning mittetulundusühingute ja haridusasutuste korraldatud noorsooürituste toetamine.

4.4.5 Vaba aeg

Lasnamäe Linnaosa Valitsus haldab linnaosa olulisemate vabaajakeskuste – Lasnamäe Spordikeskuse ja kultuurikeskuse Lindakivi tegevust. Vaba aja veetmise võimalusi ei ole linnaosas siiski piisavalt. Linnaosa tasakaalustatud arenguks oleks vajalik lisaks tipptasemel tööstusettevõtetele soodsa tootmiskeskkonna pakkumisele tagada Euroopa standarditele ja tavadele vastavad vaba aja veetmise tingimused. Arengueeldused vaba territooriumi olemasolu ja suure asustustiheduse näol on linnaosas olemas.

Oluline on süvendada kultuuritegevust linnaosas, Lasnamäe kultuuriväärtuste teadvustamist inimestele ja kultuuritraditsioonide jätkamist. Tuleb saavutada parem kultuurikommunikatsioon väljaspool Lasnamäed olevate aladega, et ka teiste piirkondade inimesed hakkaksid Lasnamäed nägema kui kultuuripaikade ja ‑traditsioonidega linnaosa. Lasnamäel oleks oluline sisse töötada mõni kultuuriüritus, mis kaasaks suurel hulgal rahvast, võimaldaks Lasnamäed positiivsest küljest tutvustada ja mille järgi Lasnamäed tuntaks.

Lasnamäe arengu oluline suund on tagada puhkamise ja tervisespordi arendamise võimalused. Selleks tuleb teha järgmist:

q korrastada Lasnamäel paiknevad spordirajatised;

q teha koostööd linnale mittekuuluvate spordirajatiste valdajatega;

q broneerida maa-alad perspektiivsetele spordirajatistele.

4.4.6 Sotsiaalhoolekanne ja terviseedendus

Lasnamäe Sotsiaalkeskus loodi 1996. aastal. 2002. aastast toimub keskuse põhitegevus Killustiku 16 majas. 2004. aastal saadi lisaruumid Pae 19 hoonesse, kus asub ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus.

2006. aastal saadi sotsiaalkeskuse kasutusse lastepäevakeskuse ruumid aadressil Katleri 2a.

Sotsiaalkeskuse klientide arv on aasta-aastalt kasvanud: 2007. aastal oli päevas 150–450 külastajat, kokku teenindati 3227 klienti. Killustiku tänaval tegutseb üle 20 huviringi, kus osalevad peamiselt pensionärid. Samuti korraldatakse nii eesti kui ka vene keeles arvutiõpet ja keelekursusi. Lisaks toimuvad loengusarjad, kontserdid ja näitused. Keskuse külastajad saavad kasutada raamatukogu, lugemissaali ning arvutiklassi. Eakatele, puuetega inimestele, lastega peredele ja teistele abivajajatele osutatakse igapäevase toimetuleku soodustamiseks ja säilitamiseks tasuta nõustamisteenust, tervishoiuteenuseid, soodushinnaga ilu- ja hügieeniteenuseid. Pärast 2005. aastal tehtud remonti saab kasutada sauna.

Lastepäevakeskuses pakutakse lastele päevast tegevust, toetatakse lapsi ja vanemaid laste käitumisraskuste ületamisel, toimetuleku omandamisel ja kooliprobleemide lahendamisel. Üldjuhul suunab lapse teenusele linnaosa valitsuse lastekaitsetöötaja. Lapse võib keskusesse suunata ka kool, laps võib ise sinna pöörduda ja initsiatiiv võib tulla lapsevanemalt.

Munitsipaalelamispinna järjekorras on 117 isikut: 27 vanemliku hoolitsuseta noort, 32 kinnipidamiskohast vabanenut ja 58 muudel sotsiaalsetel põhjustel. Sotsiaalpinnale on soovijaid 64. Sundüürnike probleemid linnaosas puuduvad, sest nende küsimus lahendati 2004. aastal.

Puudega inimesi on linnaosas 2007. aastal registreeritud 5307, neist puudega lapsi 239 ja täiskasvanuid 5068.

Tabel 3. Lasnamäe linnaosa puudega inimesed

Keskmine puue		Raske puue		Sügav puue
Psüühikahäire	208	Psüühikahäire	824	Psüühikahäire	186
Keele- ja kõnepuue	11	Keele- ja kõnepuue	13	Keele- ja kõnepuue	2
Kuulmispuue	45	Kuulmispuue	128	Nägemispuue	37
Nägemispuue	58	Nägemispuue	135	Liikumispuue	256
Liikumispuue	822	Liikumispuue	866	Muu	204
Muu	816	Muu	861
		Liitpuue	3

Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus (01.07.2007 seisuga)

Sotsiaalsetest probleemidest domineerib eakate toimetulekuga seonduv. Koduteenuste osutamise kordade arv on perioodil 2004–2007 kasvanud 172-lt 218-le.

Tabel 4. Riigieelarveline toimetulekutoetus

Aasta	2004	2005	2006	2007
Esitatud taotlusi	13 748	6613	2284	1239
Rahuldatud taotlusi	12 194	6144	2007	1084
Rahuldatud taotluste protsent	88,70	92,91	87,87	87,49
Kogusumma	14 854 402	7 522 814	2 023 434	1 112 672

Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus

Lisaks riiklikule toetusele makstakse sotsiaaltoetusi ka linnaeelarvest. Eakate kõrval pööratakse tähelepanu ka teistele sihtrühmadele. Näiteks eraldati 2007. aastal täiendav sotsiaaltoetus ka toimetulekuraskustes, lastega peredele, kokku 60 perele summas 50 400 krooni.

Joonis 16. Linnaeelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused (Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

Lasnamäe linnaosa territooriumil paiknevad Iru Hooldekodu (Hooldekodu tee 2), kodutute rehabilitatsioonikeskus (Suur Sõjamäe 6a), Lasnamäe Lastekeskus (Ümera 46) ning Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus erivajadustega inimestele (Pae 19).

Tallinlaste sh lasnamäeleaste elukvaliteet sõltub oluliselt elanike tervisest. Eelolevatel aastatel kavandatakse oluliselt suurendada linnaosas tähelepanu tervise edendamisele, et luua paremad tingimused saavutamaks elanike tervena elatud eluea pikenemine. Eelkõige keskendutakse kõige olulisematele tervise mõjuritele, mille kaudu on võimalik muuta rahvastiku tervist positiivses suunas - laste tervisliku ja turvalise arengu tagamine, elanike sotsiaalse sidususe suurendamine, tervist toetava elu- ja töökeskkonna edendamine, tervislike valikute soodustamine ja kvaliteetsete terviseteenuste kättesaadavuse tagamine. Tervisepoliitika elluviimisel on eesmärgiks võimalikult laia elanike kandepinna saavutamine terviseedendamisse ja tegevuste tõhus koordineerimine erinevate huvirühmade ja organisatsioonide vahel.

Linnaosa valitsusse on tööle võetud terviseedenduse spetsialist.

4.4.7 Avalik kord

Põhilised hädaolukorra ohuga riskid, mis võivad ebasoodsate tegurite kokkulangemisel kutsuda Tallinnas esile hädaolukorra linnaosa või Tallinna tasandil, on Tallinna riskianalüüsi järgi korrakaitse riskid, transpordiriskid, kommunaalvõrkude riskid, ohtlike ettevõtete riskid, metsatulekahjude riskid, loodusõnnetuste riskid, sotsiaalsed riskid ja spetsiifilised riskid.

Kuritegevuse statistikat Lasnamäel kajastab joonis 17. Viimastel aastatel on registreeritud kuritegude arv vähenenud. 2007. aastal, võrreldes 2006. aastaga, oli kuritegude avastamise tase langenud. Kuritegude arv 100 inimese kohta Lasnamäel oli Tallinnas keskmisest oluliselt suurem.

Joonis 17
.Kuritegevus Lasnamäe linnaosas aastatel 2003–2007 (Allikas: Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

Kuigi Lasnamäe elanikud tähtsustavad politseitöö parandamist turvalisuse suurendamise garantiina linna keskmisest enam, on siin ka keskmisest suurem toetus naabrivalve arendamisele. Esimesed kolm naabrivalvesektorit Lasnamäel loodi 2002. aasta mais. 2008. aasta alguseks oli linnaosas kokku 15 naabrivalvesektorit. Iga sektori moodustamise kohta on allkirjastatud koostööleping, mille pooled on konkreetne sektor (elumaja), Eesti Naabrivalve, Ida Politseiosakond ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus. Eesti Naabrivalve korraldab sektori elanikele koolituse ning jagab laiali majaseintele kinnitatavad plakatid ja korterite ustele ja akendele pandavad naabrivalve kleepsud. Koostöös politseiga on valminud blanketid, mis lihtsustavad tähelepanekute ülestähendamist võimalike korrarikkumiste puhul. Samuti on koostatud kontakttelefonide meelespea, mis sisaldab kõiki vajalikke numbreid alates politsei lühinumbrist ja lõpetades naabrivalvesektori vanemaga. Juba tegutsevate naabrivalvesektorite juhid kinnitavad märgatavat turvalisuse tõusu nii elamus kui ka selle ümbruses.

Väärtegusid menetles munitsipaalpolitsei 2006. aastal Lasnamäel 277 (14,7% Tallinna väärtegudest), mille eest määrati trahve 105 980 krooni.

Lasnamäel on ainulaadne politseitööks kohandatud hoone Baltikumis. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab politsei tegevust. Politseile soetati buss, toetatakse ametisõitudeks bensiini ostmist ja renoveeriti konstaablipunkt. Oluliseks peetakse suurendada politseinike arvu, et tõhustada korrakaitse osa, eriti patrullteenistust.

4.4.8 Suhtekorraldus ja elanike teavitamine

Linnaosas ilmub eesti ja vene keeles regulaarselt linnaosa ajaleht Lasnamäe Leht. Linnaosa valitsuse tegevust kajastatakse regulaarselt Raepressis ja ajalehes Pealinn ning televisioonis. Oluline on suurendada Lasnamäed puudutava info suuremat kajastamist linna tellitud raadio- ja telesaadetes. Lisavõimalusi elanike teavitamiseks pakuvad infopäevad ja infostendid allasutustes ning magistraal- ja põhiteede ääres. Viimastel juhtudel on sobivaim lahendus LED-ekraanide paigaldamine, mis võimaldavad operatiivselt edastada linnakodanikule vajaliku informatsiooni liikluskorralduse jms kohta.

4.5 Lasnamäe linnaosa piirkondlik eripära

Lasnamäe linnaosa olulisemad erinevused võrrelduna teiste Tallinna linnaosadega:

q Lasnamäe on Tallinna värav, linnaosas paikneb Ülemiste lennujaam ja valdav osa Narva-suunalisest liiklusest läbib Lasnamäe;

q Lasnamäel asub oluline osa Tallinna elamufondist. Linnaosa on prioriteetne munitsipaalelamuehituse ja sotsiaalmajutusüksuste rajamise seisukohalt;

q Lasnamäel paikneb oluline osa Tallinna tööstuspotentsiaalist, siin on atraktiivne tööstuspark ja rajatakse uuenduslikku ärikeskkonda Ülemiste Citys;

q elanikkonna vanuseline koosseis on Tallinnas linnaositi suhteliselt erinev: Lasnamäel on rohkem noori;

q Lasnamäe elanike rahvuskoosseis on kirju, ülekaalus on mitte-eestlastest elanikkond;

q Lasnamäe elanikest on tööturul aktiivseid vähem kui 2/3, Kesklinnas ja Pirital seevastu ligi ¾ elanikkonnast;

q Kesklinna ja Pirita elanike seas on kõrgharidusega inimesi poole rohkem kui Lasnamäel; kõrgharidust nõudvate töökohtade esindajaid on Lasnamäel poole vähem;

q ühe täiskasvanuga leibkondi on tunduvalt rohkem Lasnamäel ja lastega peresid on 10 protsendipunkti võrra enam Pirital;

q leibkonna sissetulekud on madalaimad Lasnamäel. Kesklinlased teenivad keskmiselt 1000 krooni pereliikme kohta kuus rohkem kui teiste linnaosade pered;

q Lasnamäel on vaba maad arendustegevuseks.

4.6 Lasnamäe linnaosa arenguvõimaluste ja -piirangute koondhinnang

Linnaosa arengule hinnangu andmiseks tehti rühmatöödena SWOT-analüüs. Esiteks määratleti kõik linnaosa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Sellele järgnes tulemuste prioritiseerimine (järjestati seitse olulisemat), et keskenduda strateegia seadmisel tähtsamale.

TUGEVUSED	NÕRKUSED
§ Elamis- ja tööstuspiirkondade hea suhestatus, tugev linnaruumi kujundamise potentsiaal § Tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuriga kindlustatus § Arvestatav linna elamufond § Optimaalne haridusasutuste võrk § Elanike oluline arvukus ja suur maksumaksjate osakaal § Vaba maaressurss arendustegevuseks § Soodne logistiline asukoht linnas ja head transpordiühendused	§ Elanikkonna madal sotsiaalne staatus § Rohealade vähesus § Transpordisõlmede ülekoormatus (Ülemiste) § Rohkearvuline kodakondsust määratlemata elanikkond § Vananev rahvastik § Keeleline kallutatus (70% kasutab vene keelt) § Reformimata riigimaa § Parkimisprobleemid
VÕIMALUSED	OHUD
§ Investorite huvid teeninduse, elamufondi ja tootmise laiendamiseks § Tallinna prioriteet areneda rohelise linnana (pargid, haljasalad jms) § Huvihariduse olulisuse tõus § Elamufondi suurendamine (odavad sotsiaal- ja munitsipaalkorterid) § Linna infrastruktuuri arendus (tramm, liiklussõlmed) § Riigimaa reserv reformimiseks § Inimressursi juurdekasv	§ Vähekindlustatud elanike laialdane ümberasumine teistest linnaosadest § Päästetöödeks kohaliku keskuse puudumine § Eraarendajate domineerimine, linnavara vähendamine § Võõrtööjõu sissevool ja koondumine § Väo karjääri kasutamisega kaasnevad keskkonnaohud § Kuritegevuse kasv § Õnnetusriskiga ettevõtete lähedus (lennuväli) ja ohtlikud transiitveosed (raudtee, maanteetransport)

Eelnevast saab teha järelduse, et Lasnamäe linnaosal on väga suur potentsiaal Tallinna arengus, ennekõike inimressursi, elamumajanduse ja tootmise arengutest lähtuvalt. Et muuta Lasnamäe inimkesksemaks, on vaja suurendada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning investeerida linnaosa miljööväärtuse parendamisse. Lasnamäel on märkimisväärne vaba maaressurss ning linnaosa on Tallinna transpordivärav.

Nõrkustest seondub enam vajadus tegeleda senisest intensiivsemalt lõimumistemaatikaga, et luua paremad eeldused eri kultuuritaustaga elanike täisväärtuslikuks osalemiseks Eesti ühiskonnas. Ka on jätkuvalt päevakorras linnaosa infrastruktuuri mahajäämuse likvideerimine.

Lasnamäe linnaosa ees seisavad olulised probleemid, millele lahendid peituvad tema potentsiaalis. Elamuehituse, tootmise ja muu äritegevuse areng eeldavad investeeringuid avaliku ruumi kasutuse parendamisse. Linnaruumi tasakaalustatud areng ja elanike elukvaliteedi paranemine on olulised komponendid linnaosa uuenduslikkuse tagamiseks. Inimressursi potentsiaali kasv avab võimalused suunduda majanduses suuremat lisandväärtust ja sissetulekuid andvatele tegevustele. Inimressursi areng seondub ka tervist väärtustava ja keskkonnateadliku käitumise senisest suurema teadvustamisega.

Ohtudena on enam esile toodud sotsiaalsed riskid. Samuti tuleb vähendada keskkonnariske, eelkõige seoses transpordiga nii maanteel, raudteel kui ka õhus. Tähelepanu vajab ka linnajuhtimine, et linnaosa valitsusest kujundada suure haldussuutlikkusega tegus organisatsioon, kelle käsutuses on linnaosa tasakaalustatud arengu suunamiseks vajalikud ressursid.

5 Lasnamäe linnaosa visioon 2021

Lasnamäe linnaosa on mitmekultuuriline, uuendusmeelne ja logistiliselt hästi toimiv Tallinna idavärav, kus elu- ja töökohad on linnaruumis keskkonnasäästlikult tasakaalus. Tehis- ja looduskeskkonna jätkusuutlik lõimitus, tootmispotentsiaal ja avalike teenuste kvaliteet ning eneseharimise ja vaba aja veetmise mitmekesised võimalused on muutnud linnaosa mainekaks elu- ja investeerimispaigaks Soome lahe paesel kaldal.

6 Lasnamäe linnaosa arendamise mudel

6.1 Tallinna arengu peaeesmärgid ja nendega seotud Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja -vajadused

Lasnamäe linnaosa arendamisel on lisaks seatud üldeesmärgile, visioonile, oluline võtta arvesse Tallinna arengulisi peaeesmärke aastaks 2021.[1] Tallinna arengus on toodud välja kuus peaeesmärki.

Peaeesmärk 1. Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Lähedus kesklinnale, hea logistiline kättesaadavus, ettevõtluse mastaap koos kompaktse tööjõuareaaliga toetavad Tallinna eesmärkide saavutamist ka linnaosa arengus. Ettevõtluse enese kontekstis on oluline liikuda tööjõumahukuselt teadmistemahukuse suunas, tagada tootlikkuse kasv ja keskkonnasäästlike tehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Oluline on jätkata ettevõtetevahelise sünergia suurendamist, andes selleks toetust tööstusalade arendamiseks.

Peaeesmärk 2. Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui ka turistile.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Lasnamäe linnaosa senine areng on kultuuriteenuste osas maha jäänud ja selle peaeesmärgi täitmine linnaosas eeldab olulisi investeeringuid nii kultuuriobjektide kinnisvarasse kui ka kultuuritöö sisulisse korraldusse. Linnaosa elanikkonna mitmekultuurilist tausta arvestades on oluline keskenduda ka kultuurikontaktide laiendamisele alates lastest kuni eakateni. Kultuuritöö kohapealne aktiivsuse suurendamine ja kultuuriobjektide ülelinnalise tähtsuse suurendamine aitavad linnaosa paremini siduda linnaga tervikuks ning kujundada linnaosast turistidele külastuse sihtkoht.

Peaeesmärk 3. Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning senisest laste- ja noortekesksem elukeskkond.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Lasnamäe haridusvõrk vastab üldjoontes linnaosa vajadustele. On vaja keskenduda õpitingimuste kvaliteedile ja õppetööle. Viimase puhul on tulenevalt linnaosa rahvastikukoostisest koolides väga olulisel kohal eesti õppekeele kasutuse laiendamine. Eesmärgiks on seatud, et kasvaksid haritud ja loomevõimelised Eesti kodanikud. Õpilaste arvu vähenedes vajab lahendamist hariduse, noorsootöö ja vaba aja veetmise funktsioonide ühildamine, et tagada noorte lai kaasatus ja eri kultuuritaustaga inimeste lõimitus, kvaliteetne õpe ja infrastruktuuri kasutuse ökonoomsus. Elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on tarvis elukohalähedasi spordiplatse ja ‑saale. Avatud noortekeskuste arendamine võimaldab minna institutsionaalselt noorsootöölt noortele laiemaid sisulisi võimalusi pakkuvale huvitegevusele. Oluline on suurendada noorte sporditegevust ja tervist väärtustavat käitumist.

Peaeesmärk 4. Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärset ja turvalist elu.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Eesmärk on täiel määral vastavuses Lasnamäe linnaosa arenguga, mis hõlmab nii majanduslikult aktiivsete kui ka mitteaktiivsete elanike toimetulekut ja võimalusi osaleda täisväärtuslike liikmetena kodanikuühiskonnas. Avalike teenuste kvaliteedi tagamine ja hoolivus on osa inimväärikast keskkonnast. Turvalisuse tagamiseks on oluline suurendada korrakaitseorganite töö tulemuslikkust, laiendada naabrivalvet ja parandada valmisolekut hädaolukordades reageerimiseks. Elanike tervist väärtustav käitumine, toimiv perearstisüsteem ja vältimatu arstiabi kättesaadavus on osa turvalisuse tagamise eeldustest. Seoses munitsipaalelamute ehitamise ja sotsiaalmajutusüksuste rajamisega Lasnamäele on ette näha sotsiaalhoolekandetöö mahu kasvu linnaosas.

Peaeesmärk 5. Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja kutsub esile positiivseid emotsioone.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Selleks, et suurendada Lasnamäe linnaosa miljööväärtust ja muuta see meeldivaks elukeskkonnaks, on vaja teha olulisi pingutusi. Rohealade, sh kõrghaljastuse laiendamine vajab investeeringuid. Linnaosa inimkesksuse saavutamiseks on tarvis tehiskeskkonna suuremat harmooniat ja vastavust säästva arengu põhimõtetele. Uuselamurajoonide rajamisel tuleb arvestada teenuste kättesaadavuse ja funktsionaalsusega ning stimuleerida elanike sidusust, et vältida personaliseerimata keskkonna loomist.

Peaeesmärk 6. Hea teeninduskultuuriga tegusad linnaasutused.

Lasnamäe linnaosa arengueeldused ja ‑vajadused. Linnaosa valitsuse töö muutmine elanikukesksemaks ja senisest enam lasnamäelaste vajadusi arvestavaks. Linna haldussüsteemi arendamine, teenuste subsidiaarsuse printsiibi ja ökonoomsusprintsiibi tegelike vajadustega vastavusse viimine. Elanike kaasatuse suurendamine linnaosa arengus ja otsustusprotsessides ning linnaosa valitsuse kohustuste ja vastutuse tasakaalu tagamine koos vajalike ressurssidega.

6.2 Lasnamäe linnaosa strateegilised arengusuunad

Lasnamäe linnaosa strateegiliste arengusuundade määratlemisel lähtutakse järgmisest mudelist (joonis 18).

Joonis 18. Lasnamäe linnaosa arendamise mudel

Võttes aluseks Tallinna linna peaeesmärgid ja Lasnamäe linnaosa spetsiifika keskendutakse Lasnamäe linnaosa tulevikupildi 2021 saavutamiseks järgmistele strateegilistele suundadele:

eelduste loomine rahvastiku taastooteks ning edukas toimetulek rahvastiku vananemisega;

inimese väärtustamine, elukestva õppe juurutamine ning paindliku ja tõhusa täiend- ja ümberõppe tagamine tööga loodava lisandväärtuse ja sissetuleku suurendamiseks;

soodsate eeltingimuste loomine ettevõtluse arendamiseks, uuendusmeelse tootmise stimuleerimine. Töökohtade konkurentsivõime tagamine, Lasnamäe tööstuspargi ja Ülemiste City arendamise toetamine ning tootearenduse stimuleerimine, et suurendada töö tootlikkust, elanike sissetulekuid ja eksporti;

tehnilise infrastruktuuri seisukorra parendamine ning kiirete ja turvaliste liikluslahenduste kasutuselevõtt eri transpordiliikide logistilises koostöös (auto-, raudtee ja õhutransport). Elu- ja töökohtade vahelise ühistranspordi kättesaadavuse tagamine Tallinna linnastupõhise liikluskeskkonna arendamisega, sh rööbastranspordi arendamine;

elamispinna mitmekesisuse suurendamine, kvaliteetse elamuarenduse tagamine ja munitsipaalelamispindade ehitamine, korteriühistute tegevuse tõhususe suurendamine;

sotsiaalse infrastruktuuri objektide ning avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kasvu tagamine;

noorsootöö tõhustamine ja elanike vaba aja võimaluste avardamine, sh lastesõbraliku keskkonna laiendamine;

rohealade kvaliteedi tagamine, kõrghaljastuse osakaalu suurendamine ja linnakeskkonna inimsõbralikumaks ning tervist väärtustavamaks muutmine. Elanikele looduses vaba aja sisuka veetmise võimaluste avardamine, sh terviseradade ja kergliiklusteede väljaehitamine;

kohaliku identiteedi tugevdamine, eri kultuuride austamine. Elanike segregeerumise vältimine ning eri rahvastiku- ja huvigruppide sidususele kaasaaitamine;

riskirühmade abistamine ja eelduste loomine elanike toimetulekuks;

elanike tervist väärtustava käitumise tähtsuse suurendamine ja selleks spordirajatiste olemasolu tagamine linnaosas;

suurõnnetuse riskide maandamine ja keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine tootmises ja liikumiskeskkonnas. Elanike keskkonnateadlikkuse parandamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine linnaplaneerimisel;

inimese põhivajadusi rahuldavate sotsiaalsete teenuste osutamine asumites võimalikult elukoha lähedal;

linnaosa miljööväärtuse ja imago parandamine;

koostöö laiendamine teiste Tallinna linnaosade ja naaberomavalitsustega;

Tegevuskava, mis konkretiseerib Lasnamäe linnaosa arendustegevuse aastatel 2009–2013, esitatakse peatükis 7. Tegevuskavas on toodud välja nii olulised meetmed kui ka püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Tegevuskava koostamisel määrati kindlaks ka tegevuse rakendusaeg käsitletaval perioodil ning võimalikud rahastatavad summad. Viimased on ligikaudsed ja paljudel juhtudel selguvad tööde mahud Tallinna linna eelarvestrateegia 2009–2012 seisukohti arvestaval Tallinna linna eelarve vastuvõtmisel Tallinna Linnavolikogus. Küll aga on tegevuskavas näidatud vajaminevad rahalised ressursid ristiga, et markeerida tegevuste rahastamise vajadust ajaliselt. Juhul kui rahaeraldus oli teada, lisatati tööde läbiviimiseks vajalik indikatiivne summa tuhandetes kroonides.

Tegevuskava elluviimise mõjude hindamiseks on esitatud arengunäitajad ja nende ligikaudsed soovitatavad väärtused ning nimetatakse vastutajad. Arengukava tegevuskava viivad ellu Tallinna linna struktuuriüksused koostöös.

7 Tegevuskava 2009–2013

(x-planeeritud tegevus; tabelis toodud summad tuhandetes kroonides)

Tallinna arengu peaeesmärk	Lasnamäel rakendatavad meetmed	Tegevused	2009	2010	2011	2012	Kokku	Vastutaja
Peaeesmärk 1. Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond.
*Arengunäitajad*	*Uute töökohtade arv*		*Kasv 4% aastas*					Ettevõtlusamet
	*Asutatud ettevõtete püsima jäämise määr*		*60%*					Ettevõtlusamet
	*Stardiabi saanud ettevõtjate arv*		*30 ettevõtjat*					Ettevõtlusamet
	Ettevõtlikkuse väärtustamine ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamine linnaosa elanike seas							Ettevõtlusamet
		Ettevõtluse ja ettevõtjaks olemise propageerimine ühiskonnas	x	x	x	x		Ettevõtlusamet
		Ettevõtluse toetamise meetmete tutvustamine	x	x	x	x		Ettevõtlusamet
		Alustavate ettevõtjate nõustamine ja koolitamine	x	x	x	x		Ettevõtlusamet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus
		Parimate ettevõtjate tunnustamine	x	x	x	x		Ettevõtlusamet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus
	Lasnamäe ettevõtlusvõimaluste tutvustamine							Ettevõtlusamet
		Lasnamäe ettevõtlusprofiilist ja investeerimistingimustest ülevaate koostamine ja selle kättesaadavaks tegemine linnaosa kodulehel	x	x	x	x		Ettevõtlusamet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus
		Ettevõtlust tutvustavate artiklite avaldamine linnaosalehes	x	x	x	x		Ettevõtlusamet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus
		Ettevõtjate kaasamine Tallinna tutvustavate ürituste korraldamisse	x	x	x	x		Ettevõtlusamet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus
		Elektroonilise planeeringute registri juurutamine	x					LINNAPLANEERIMISE AMET
	Ettevõtluse tugistruktuuride ja ettevõtjate koostöövõrgustike arendamine							Ettevõtlusamet
		Tehnoloogiaparkide tegevust tutvustavate infomaterjalide tootmine ja levitamine	x	x	x	x		Ettevõtlusamet
		Ettevõtjate ja erialaliitude koostöö arendamise toetamine	x	x	x	x		Ettevõtlusamet
		Ettevõtjate ümarlaua algatamine ja regulaarsete kohtumiste korraldamine	X	x	x	x		Lasnamäe Linnaosa Valitsus

Peaeesmärk 2. Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui ka turistile.
*Arengunäitajad*	*Linnaosa hõlmavate kultuurisündmuste arv*		10
	*Linnaosa kultuurisündmustel osalevate lasnamäelaste arv*		*25%*
	*Seltsingutesse kuuluvate lasnamäelaste arv*		*20%*
	*Spordiklubidesse kuuluvate lasnamäelaste arv*		*15%*
	Kultuurikeskuse inventari uuendamine							KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
		Inventari ostmine kultuuriasutustele	x	x	x	x	x	KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
	Lasnamäe Spordikompleksi renoveerimine							SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Spordihoone ventilatsiooni ehitus	3 151				3 151	SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Spordihoone keskküttesüsteemi valmis ehitamine		2 500			2 500	SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Sportmängude saali remont (sh uue põranda paigaldamine)			3 000		3 000	SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Angaari ümberehitus jõusaaliks				1 106	1 106	SPORDI- JA NOORSOOAMET
	Spordirajatiste ehitamine							SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Kinnise jäähalli rajamine Koorti 25 ja Loitsu ja Liikuri tänavate vahelisele maa-alale	300	10 000	12 500	12 600	35 400	SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Kinnise rulapargirajamine Härma 14	200	12 500	6 400	6 400	25 500	SPORDI- JA NOORSOOAMET
		Kinnise jalgpalliväljaku ja olmekompleksi rajamine			x	x
	Lasnamäe uue raamatukogu ehitamine							KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
		Lasnamäe uus raamatukogu				x		KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
	Lasnamäe vaba aja veetmise võimaluste tutvustamine turistidele							KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
		Lasnamäe vaba aja veetmise võimalusi tutvustava informatsiooni koondamine ja kättesaadavaks tegemine	x					KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET
	Linnaosa objektide kättesaadavuse parandamine							KOMMUNAALAMET
		Infotahvlite ja suunaviitade paigaldamine	x	x	x	x	x	KOMMUNAALAMET

Peaeesmärk 3. Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning senisest laste- ja noortekesksem elukeskkond.
*Arengunäitajad*	*Koolide ja lasteaedade tervisekaitsenõuded*		*Haridusasutused vastavad kõigile nõuetele*					HARIDUSAMET
	*Pärast põhikooli haridusteed jätkavate noorte osakaal*		*vähemalt 90%*					HARIDUSAMET
	*Pärast gümnaasiumi haridusteed jätkavate noorte osakaal*		*vähemalt 70%*					HARIDUSAMET
	*Noortekeskuste arv 1000 noore kohta*		*0,12*	*0,2*	*0,2*	*0,2*		SPORDI- JA NOORSOOAMET
	Koolihoonete remont							HARIDUSAMET
		Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekorpuse remont		x	x			HARIDUSAMET
		Tallinna Paekaare Gümnaasiumi võimla remont	x					HARIDUSAMET
		Tallinna Laagna Lasteaia-Põhikooli remont		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Lasnamäe Põhikooli remont		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Lasnamäe Põhikooli kütte- ja veesüsteemi remont		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi renoveerimine		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Mahtra Gümnaasiumi renoveerimine		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasiumi renoveerimine		x				HARIDUSAMET
	Koolide õpikeskkonna uuendamine							HARIDUSAMET
		Tallinna Mahtra Gümnaasiumi sisustuse ostmine			x			HARIDUSAMET
		Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi sisustuse ostmine			x			HARIDUSAMET
		Lasnamäe Üldgümnaasiumi sisustuse ostmine			x			HARIDUSAMET
	Lasteaiahoonete remont, õpi- ja kasvatuskeskkonna uuendamine							HARIDUSAMET
		Tallinna Asunduse lasteaia projekteerimine ja tervikremont	x					HARIDUSAMET
		Tallinna Ülemiste lasteaia projekteerimine ja tervikremont		x				HARIDUSAMET
		Tallinna Sikupilli lasteaia projekteerimine ja tervikremont				x		HARIDUSAMET
		Tallinna Suur-Pae lasteaia remont			x			HARIDUSAMET
		Tallinna Vormsi lasteaia vee- ja küttesüsteemi remont		x		x		HARIDUSAMET
	Turvalisuse tagamine haridusasutustes							HARIDUSAMET
		Haridusasutuste tulekahju alarmsüsteemide paigaldamine, ohutusnõuete täitmise tagamine	x	x	x	x	x	HARIDUSAMET
	Noortekeskuste rajamine							HARIDUSAMET
		Noortekeskuste rajamine asumitesse	x	x	x	x	x	SPORDI- JA NOORSOOAMET

Peaeesmärk 4. Kõigile Tallinna elanikele loodud võimalused elada inimväärset ja turvalist elu.
*Arengunäitajad*	*Üle aasta sotsiaaleluruumi taotlemise järjekorras olevate isikute arv*		*Järjekord puudub*					SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
	*Registreeritud kuritegude arv*		*5% vähem igal aastal*					MUNITSIPAALPOLITSEI
	*Registreeritud tänavakuritegude arv*		*5% vähem igal aastal*					MUNITSIPAALPOLITSEI
	Sotsiaalkeskusele inventari soetamine							SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Töötajatele arvutikomplektide soetamine Killustiku 16 (2 komplekti) ja Katleri 2a (3 komplekti) ning arvutiklassi Killustiku 16 (6 komplekti).	200				200	SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Väikebussi soetamine Lasnamäe Sotsiaalkeskusele	700				700	SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
	Sotsiaalelamute rekonstrueerimine							SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Kivila 3a ja Muhu 9 sotsiaalelamute välispiirdekonstruktsioonide remont (plastraamiga klaaspakettakende paigaldus)	2 600				2 600	SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Katleri 6 ja Paasiku 7 sotsiaalelamute välispiirdekonstruktsioonide remont (plastraamiga klaaspakettakende paigaldus)		2 700			2 700	SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
	Sotsiaalmaja ja tugikeskuse ehitamine							SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Pae 19 sotsiaalmajutusüksuse ehitus	15 000	20 000			35 000	SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
		Narko- ja AIDSi-tugikeskuse rajamine		x				SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
	Turvalisust suurendavate tegevuste laiendamine							LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Naabrivalvega liitunud piirkondade laiendamine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Munitsipaalpolitsei töö tõhustamisele kaasaitamine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Munitsipaalpolitsei isikkoosseisu suurendamine	x					MUNITSIPAALPOLITSEI
		Turvakaamerate paigaldamine haldusalas olevatele objektidele (Jüriöö park jt)	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
	Tervist väärtustava käitumise propageerimine ja elanike terviseteadlikkuse suurendamine							LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Terviseteadlikkuse suurendamiseks tervisepäevade ja -nädalate korraldamine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Linnaosa tervisenõukogu moodustamine, tervist toetava võrgustiku võimestamine, tervisealase nõustamisoskuse õpetamine ja tõhusa tervisealase kommunikatsioonisüsteemi loomine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Linnaosa tervise arengukava koostamine ja regulaarsete rahvatervise auditite läbiviimine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine elanikele	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja monitooring vastavalt rahvusvahelise Turvalise Linna liikumise põhimõtetele	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt teostavate ülelinnaliste ühisuuringte töögruppides osalemine ja uuringute toetamine	x	x	x	x	x	LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
	Linnasauna ehitamine							LASNAMÄE LINNAOSA VALITSUS
		Linnasauna ehitamine Pae 19	x	x				SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET
Peaeesmärk 5. Ümbritsev elukeskkond on linnaelanikele vastuvõetav, elutegevuses abistav ja kutsub esile positiivseid emotsioone.
*Arengunäitajad*	*Ühistranspordireiside osakaal elanike transpordiliikumistest*		*45%*
	*Elanike rahulolu heakorraga*		*küsitlus*					KESKKONNAAMET
	*Üle 2 aasta munitsipaaleluruumide taotlemise järjekorras olevate isikute arv*
	*Mänguväljakute arv asumi laste arvu kohta*
	Pereväljakute ehitamine							KESKKONNAAMET
		Kivila haljasala	x					KESKKONNAAMET
		Koorti haljasala	x					KESKKONNAAMET

TALLINNA LINNAVALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL


Tallinn		28. jaanuar 2009 nr 4


Päevakorrapunkt 10

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Lasnamäe linnaosa arengukava aastateks 2009–2013”



O t s u s t a t i:





Edgar Savisaar
Linnapea	Toomas Sepp
	Linnasekretär

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS


Tallinn		2009 nr




Lasnamäe linnaosa arengukava aastateks 2009–2013


Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 21 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 „Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine“